Loomakasvatus on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid

Inimtekkelise kliimamuutuse teemalistes aruteludes on enamasti fookuses fossiilkütused. Naftat, maagaasi ja kivisütt kasutades eraldub tõepoolest suures koguses süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase. Kuid selgub, et loomakasvatusega seonduvad tegevused on oluliselt suuremad kasvuhoonegaaside tekitajad, kui seni arvatud. Seega on lihatoodete asendamine kasulikemate alternatiividega parim strateegia kliimamuutuse tagasi pööramiseks. Õigupoolest mõjutaks see kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris kiiremini kui sammud fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele üle minekuks.

 

Tõsiasi, et loomakasvatus tekitab kasvuhoonegaase, on ammu teada. Aastal 2006 raporteeris ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), et veiste, pühvlite, lammaste, kitsede, kaamelite, sigade, hobuste ja kodulindude kasvatamine tekitab hinnanguliselt 7516 miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas. See moodustas 18% globaalsest kasvuhoonegaaside heitmetest. Juba see kogus on märkimisväärselt suur. Kuid käesolev analüüs toob välja, et loomakasvatuse ja selle kõrvalsaadustega on seotud vähemalt 32 564 miljonit CO2e-tonni ehk 51% kasvuhoonegaaside heitmetest aastas.

 

Laiemat pilti vaadates selgub, et FAO on oma raportis osa heitmete suurust alahinnanud ja osa üldse mitte arvestanud. Nende hinnang võtab arvesse heitmeid, mis tulenevad maa (enamasti vihmametsa) muutmisest karjamaaks ja loomasööda kasvatuseks sobilikuks põllumaaks, loomade elus hoidmisest ning lõpptoodangu töötlemisest ja transpordist. Sellest hinnangust on välja jäänud loomade hingamisest tulenev CO2 (8769 miljonit CO2e-tonni aastas) ning osa maakasutuse muutusest tulenevatest heitmetest – näiteks kui kasvatada loomasööda asemel biokütust, saaks sellega asendada poole maailmas kasutatavast kivisöest, ning õhku paiskuks vähem kasvuhoonegaase (2672 miljonit CO2e-tonni aastas). Lisaks sellele on arvutuslike eripärade tõttu alahinnatud metaani mõju. Uuema, metaani omadusi paremini arvesse võtva meetodiga arvutades suurendab loomakasvatuses tekkinud metaan kasvuhoonegaaside heitmeid 5047 miljonit CO2-ekvivalenttonni rohkem kui FAO analüüsist nähtub. 

 

Ühtlasi näitab FAO raport heitmeid väiksemana tulenevalt kasutatud andmete vanusest (loomakasvatussektor kasvab aasta-aastalt) ja ametliku statistika ebatäpsusest. Samuti mõjutab arvutusi see, et FAO on suuresti kasutanud Minnesota-põhiseid andmeid, kuid loomakasvatus kasvab enim arengumaades, kus see tegevus on ebaefektiivsemalt korraldatud ja seega on kasvuhoonegaaside heitmed seal suuremad. Nende lisategurite arvestuslik mõju on vähemalt 5560 miljonit CO2e-tonni aastas. Lisaks pole FAO raportis loomakasvatusega seonduvate tegurite hulka arvestatud taimsete alternatiividega võrreldes suuremaid kasvuhoonegaaside heitmeid, mis tulenevad näiteks loomsete produktide suuremast pakendamise ja jahutamise vajadusest ning kauem ja kõrgemal temperatuuril küpsetamisest (3000 miljonit CO2e-tonni aastas).

 

Nagu näha, on loomakasvatusel kliimamuutusele märkimisväärne mõju, millest ei saa mööda vaadata. Kasvuhoonegaase paiskub õhku kõigis loomakasvatuse etappides alates maa kasutuselevõtust kuni lõpptoodangu säilitamise ja toiduks valmistamiseni välja. Loomakasvatuse vähendamine aitaks hoida kliimasoojenemist kontrolli all.

Allikas: Goodland, R., Anhang, J. (2009). Livestock and Climate Change. What if the key actors in climate change are… cows, pigs and chickens? World watch. Vaadatud 09.06.2020 https://awellfedworld.org/wp-content/uploads/Livestock-Climate-Change-Anhang-Goodland.pdf

PRIVAATSUSPOLIITIKA

 

info@taimetoiduvaljakutse.ee